Põletuse korral ära esmaabi andmisega viivita

Vanu võtteid parem mitte kasutada

Suvi on grillihooaeg, lõkke juures istumise aeg, kuid paraku esineb sel hooajal rohkem ka põletusi. Kas teate, kuidas liigitatakse põletusastmeid? Kui jah, siis saate pädevalt esmaabi anda.

Põletuse tõsidus ja sellega seotud koe kahjustus sõltub:

• allika kuumusest,
• kokkupuute ajast,
• esmaabi kiirusest ning tõhususest. Esimese ja teise astme põletusi peetakse pinnapealseks, kolmandat ja neljandat sügavaks.
• aste: väljendunud punetus, turse, valu ja põletustunne.
• aste: villid, mis on täidetud selge vedelikuga.
• aste: villid on veresisaldusega ja lõhkenud villide kohale ilmuvad avatud haavad.
• aste: nekroos, söestunud nahk, kahjustada on saanud nahaalused koed – nahaalune rasvkiht, lihased, kõõlused.

Milliseid samme astuda?

Eemaldage hõõguvad või kuuma vedelikuga imbunud riided ja kingad, aga ka sõrmused ja muud ehted. Hiljem, kui on tekkinud tursed, võivad ehted kahjustada vereringet selles kehaosas, kus need asuvad ja siis on ehteid juba raske või võimatu eemaldada. Hinnake põletuse ulatust kasutades peopesa reeglit.

Teine etapp on põlenud pinna jahutamine.

1.–2. astme põletuste korral on kõige optimaalsem kasutada voolavat vett. Hoida põletatud kohta umbes 15–20 minutit jaheda vee all (ca 15 °C). Jahutamine on esmaabi oluline etapp, sest naha põlenud kiht toimib sügavamatele kudedele nagu kuum kompress.

Kolmas samm on sümptomite kõrvaldamine.

Soovitatav on anda valuvaigisteid, allergiavastaseid ravimeid ja kindlasti juua. Sobib mineraalvesi, kergelt soolatud vesi või tee. Põletada saanud jäse tuleks tõsta kehast kõrgemale.

Peopesa reegel ravitaktika aluseks

Peopesa pindala on võrdne 1% kogu kehapinnast. See reegel aitab otsustada ravitaktikat.

Kodus on võimalik ravida mitte üle 1% kehapinnast kahjustada saanud piirkonda ning ainult 1. või 2. astme põletust. Haiglaravi vajav kahjustus on näo põletus, suguelundite, limaskestade, söögitoru ja mao põletus, muud ulatuslikud põletused üle 1% kehapinnast, 3.–4. astme põletused.

Valed sammud teevad olukorra hullemaks

Vanasti soovitati põletusele kanda kas toiduõli või külmkapist võetud hapukoort. Rasva sisaldavad ained ei lase kuumust põletuse kohalt välja. Lisaks võivad toiduainete kasutamise korral põletushaavadel hakata levima bakteriaalsed kolooniad (eriti kui hapukoor on soojas). Põletushaavad aga, nagu kõik teisedki haavad, kardavad bakteriaalset saastumist, mistõttu tuleb nahk puhas hoida.

Kodusel ravil (kui põletuspind ei ulata üle 1% kogu kehapinnast) saab kasutada salvi, mis sisaldab hõbesulfadiasiini. See on antiseptikum, mida iseloomustab lai toimespekter. Salv toimib nii grampositiivsetele, grammnegatiivsetele bakteritele kui ka seentele, pärssides nende kasvu ja paljunemist.

Hõbesulfadiasiinil põhinev antimikroobne salv on suunatud põletushaavade ravile ja naha taastumisele pärast põletust. Salvi võib kasutada üle 3 kuu vanustel imikutel.