Põletused

Põletushaav on kehakudede spetsiifiline kahjustus, mis tuleneb kokkupuutest soojus-, keemilise, elektri- või kiirgusenergiaga. Seega võivad põletuse otseseks põhjuseks olla nii kuumad esemed, vedelikud, aur, elav tuli kui ka happed või leelised, mõned taimed (karuputk), UV-kiirgus, elektrivool. Põletuse raskusaste sõltub naha kahjustuse sügavusest. Kodus on võimalik ravida I-II astme põletusi, st neid, mille puhul nahakahjustus on pindmine ja patoloogiline protsess ei hõlma nahaaluseid kudesid. I-II astme põletused avalduvad valu, punetuse, naha turse ja/või läbipaistva sisuga täidetud villidega.

Põletushaavade liigid, erinevad tekkemehhanismid ja nende omadused:

Termiline põletus

Tekib, kui nahk puutub kokku peamiselt kõrge temperatuuriga. Termilise põletuse põhjuseks võib olla kokkupuude lahtise tulega, kuuma vedeliku, auru või kuuma tahke esemega.

Keemiline põletus

Tekib naha kokkupuutel söövitavate kemikaalidega - enamasti kontsentreeritud hapete ja leeliste ning nende aurudega.

Elektripõletus

Tekib naha kokkupuutel elektrivooluga, millel on ka üldine termiline mõju inimkehale.

Taastumise kiirus, tüsistuste ja armide tekkimise võimalus sõltub sellest, kui kiiresti ja tõhusalt antakse põletustele esmaabi. Oluline on, et kannatanule oleks kodus antud võimalikult palju esmaabi.

Kõigepealt tuleb mis tahes liiki ja raskusastmega põletuse puhul kõrvaldada põletushaava tekitanud tegur ja peatada selle mõju kehale.

Igat tüüpi põletuse korral ei tohi kindlasti naha põlenud alale kleepunud kude lahti rebida. Kinni jäänud kude tuleb hoolikalt lõigata ja panna selle peale steriilne side.

Küsimusele, kuidas põletushaava valu leevendada, ei ole ühest vastust. Kui tegemist on väikese pindmise soojuspõletuse piirkonnaga, väheneb valu niipea, kui liigne soojus on eemaldatud ja nahapind jahtub. Ulatusliku ja sügava põletuse korral võib olla vaja valuvaigistit.

Kas põletuse tagajärjel tekkinud vill tuleb katki teha? Villi ei tohi ise katki teha. Villi avamist teostab ainult arst, järgides steriilsuse tingimusi. Kui vill lõhkeb iseenesest, tuleb see katta steriilse sidemega.

Mis tahes põletuste puhul ei tohi põletatud pinda ravida õlide ja alkoholi sisaldavate kreemidega.

Kuidas ravida põletusi kodus?

Põletushaavu, mille pindala ei ületa 1% kehapinnast (see vastab kannatanu peopesa pindalale), on võimalik ravida kodus.

Kodus on võimalik ravida ainult esimese ja teise astme termilisi põletusi, sealhulgas päikesepõletusi.

Keemia-, elektri- ja termilisi põletusi ning III-IV astme põletuste ravi peab teostama arst.

II-IV astme põletuste puhul on vajalik paikne antibakteriaalne ravi.

Kuidas Sulfargin® põletushaavade puhul toimib?

Sulfargin® sisaldab hõbesulfadiasiini, mis muundub haavas kaheks antimikroobseks komponendiks: hõbedaioonideks ja sulfadiasiiniks. Koos avaldavad need tugevat antimikroobset toimet.

Hõbedaioonidel on mikroobide suhtes kolmekordne toime:

  • Peatavad bakterite paljunemise
  • Peatavad O2 toimetamise bakterirakku
  • Hävitavad mikroorganismi rakumembraani

Mida tähendab see põletushaavade ravis?

  • Põletushaavad paranevad kiiremini
  • Väheneb infektsiooni risk
  • Mikroobidel ei teki resistentsust
  • Väheneb haavade valulikkus ja valu sidumise ajal
  • Ohutu: saab kasutada lastel alates 3. elukuust

Kuidas Sulfargin®'i kasutada

1

Õrnalt loputage ja puhastage kahjustatud nahk.

2

Kandke õhukese kihina (2-4 mm) haavale Sulfargin® salvi

3

Asetage salvi peale steriilne side või jätke haav lahtiselt

4

Vahetage sidet 1-2 korda päevas

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON RAVIMIGA. ENNE TARVITAMIST LUGEGE TÄHELEPANELIKULT PAKENDIS OLEVAT INFOLEHTE. KAEBUSTE PÜSIMISE KORRAL VÕI RAVIMI KÕRVALTOIMETE TEKKIMISEL PIDAGE NÕU ARSTI VÕI APTEEKRIGA.